Ekslemised Pakamäel
Kohtumispaik oli Audrus kell 11 ja nõnda see ka sündis: Henn laadis oma "taevasinise fookuse" rahvast täis ning tee läks Vastaba kaudu Mihklisse.! Natuke ekslemist neil teedel ja kolinat, kui autopõhi tegi tutvust kivide ja okstega. Peaasi, et sumbuti alles jäi! Jalutuskäiku alustati läbi lehmade karjamaa....Oli neid sügisesi nudipäid seal ikka igat värvi...
Silvia sattus oma Gepsu juhatustest segadusse ja andis tagasikäigu autode suunas, et uuesti alustada. Vaike, Rein ja Henn olid ikka vaprad ja jõudsidki Pakamäele, kus nad ka einestasid, kuid ohvrikivi ei leidnud. Tagasiteel sai kamp uuesti kokku. Rahul olime igaüks isemoodi. Mihkli kalmistult otsiti Pärnumaa esimest Vabadussõja sammast, mille kohalik praost uue Eesti ajal maa seest üles kaevanud ja püstitanud! Mihkli kiriku juures pandi ohvriannetused ja küünal hoopis Hirmsa Antsu kivi juurde. Nedremaalt me retk nii algas kui ka lõppes. Seeni ei leidnud keegi. Päike piilus vahetevahel pilvede vahelt ja säritas sügisvärve! Nii need värvid jälle fotopurkidesse said.
Ja Hennul mõlgub meeles nii mõnigi uus retk!