Kohtumine Kaari Saarmaga
Näitus pealkirjaga „Mina olen aednik“ on sümbioos fotodest ja kolmest suuremõõtmelisest pastellmaalist, mis heidavad üheskoos tunnetusliku pilgu inimese võimalusse omaenese aednikuks olla. Nii nagu aed on elus siis, kui nii metsikusele kui harimisele jääb oma osa, usuvad autorid, et ka oma elus saab loomist küll suunata, kuid selle üle ei saa ette ära otsustada. Nii on ka eksponeeritavad pildid justkui peatuspunktid, väraval seismised, hetked järgnevate võrsumiste ootel.
Noppeid Kaari Saarma jutust:
Minule olla aednik tähendab eelkõige õppida olema oma elu aednik. Olla loomulik. Olla päris mina. Kasvada tundlikult ja tähelepanelikult ning lasta ka teistel enda ümbruses kasvada, omas tempos, omade vigadega.
Ja rahu tuleb ka anda, üle harida pole mõtet ei ennast, ega oma aeda.
Ja aiaga täpselt nii ongi, aed aina kasvab ja kasvab, kui Sa seda just round-upiga üle ei vala, niidukiga siledaks ei niida. Või kui talv vahele ei tule. Aga isegi nendel juhtudel aed ikka kasvab edasi.
…
Seda aeda siin rohin paljakäsi
me sõrmed puutuvad kokku
liiva all
sambla sees
me vaatame silma ja naeratame
Müsteeriumid
on alati vabad