Kui pilti ei tee, siis pilti ei ole!

Praktika, praktika, praktika. Ja veelkord praktika.

Nii et lõpuks pildistamine käib seljaaju tasemel. Suunad aparaadi ilma pildiotsijasse vaatamata, kuulatad, kas säri on õige, ilma mõõtmata ja ilma pikemalt mõtlemata. Kogemuse baasil. Sest muidu on hetk kadunud.
Värv. Hetk. Inimesed. Õige emotsioon tuleb esimese hetkega, edasi hakkab pildistatav „eputama“.  
Rakursi valik emotsiooni esiletõstmiseks.
Suhtlemine, kontakt pilgu ja sõnaga. Loa saamine pildistamiseks, keelu respekteerimine.
Julgus minna tavatutesse kohtadesse. Teadmine, et vahel võib kiireid jalgu vaja minna. Pildid väiksematel kaartidel ja kaardid ihu ligi, taskus.
Fotograafi sisemine eetika avalikuks tehtavate piltide valikul. Positiivsus.
Veel suhtlemisest. Ole ise ka huvitav. Jälgi teisi. Lase ka ennast jälgida. Tee end tegevuse kaudu „tuttavaks“. Räägi, ole avatud. Märka. Käitu profina – sind huvitab hea pilt! Sa naudid pildi püüdmist. Avatus. Julgus. Kõike on palju.
Kui raha saab otsa, siis rand ei saa.
Veelkord Positiivsus.
Ära lülita arvutit välja. See ei pruugi pärast enam käivituda. Vähemalt mitte Brasiilia kliimas.
Karneval, meeleolu, portree, hetk, Leica, Canon, muretus, kergus, ikka positiivsus. Kõike on palju. Lihtne inimene omas elemendis. Vaesus ja rõõm. Leidlikkus. Värv. Mustvalge.
Pulmafotograafia, tänavafotograafia, sõjafotograafia, pressifotograafia.
Millal üks ja millal kaks – kaamerat ikka.
Länik ja tantsutrupp. Kastisüsteem. Enesekindlus. Ametlikult ja mitteametlikult. Oskus õigel hetkel EI öelda – just siis, kui kõik arvavad, et nüüd lõpuks oled kullasoonele sattunud. Või siis, kui rada muutub liiga kindlaks ja sissetallatuks.
Filmile pildistamise nauding. Vead annavad juurde. Kuld ja klassika.
Ikka positiivsus! Rõõm, mida leida ja hoida!

Kõigest sellest ja paljust muust. Tempokalt ja üdini positiivselt. Rääkis Martin Lazarev.
Ja disaini teemani me tegelikult veel ei jõudnudki :D

Tänud sisuka ja huvitava õhtu eest!