Külaline - Andres Lumi
Piltniku huvidest ja tegemistest annab aimu tema koduleht
Tänapäeva digifotos pole enamasti seda hinge, mida vanade aparaatidega mängimisel võib saavutada.
Muidugi, ega ainult see vana aparaat või objektiiv ka veel pildile hinge anna, kuigi lisab oma aura. Vana hea objektiiv annab mahlakama, mõnusate pooltoonidega pildi. Kuid pildile ilmub õige hing alles siis, kui ka vaataja hakkab tajuma fotograafi mõtteid, plaane, käekirja. Vana aparaadiga mängimist alustades püüad mõelda ka iseennast vanasse aega - kuidas ja mida NEMAD mõtlesid selliseid pilte tehes. Ja ega sellest ennem aru ei saagi, kui ise järgi proovid. See kõik võtab aega ja pühendumist.
"Kui ma saan 3 pilti kätte, siis tunnen, et on olnud korralik tööpäev," iseloomustab Andres oma tööd kaameraga.
Andres rääkis ka aparaatide ajaloost, kuidas ära tunda, mis aegadest mingi pill pärit on. Kaasavõetud kaamerate hulgas oli nii tasku "digi" plaadid, spordifoto ehk püstolreporteri kui ka päevapiltniku kergesti kaasaskantav analoog möödunud aegadest. Jutuks tuli ka milliseid põhitõdesid ja pisinippe peab meeles pidama, kui tahad kujutist ilmuma saada. Ilmselge, et ajamõõde on selles töös ikka kõvasti teine, kui tänapäeva klikkidel.
"Sarivõte: 2 kaadrit tunnis," Võttis asja kokku Ülo. Ja selle sarivõtte me ka Kentuki hoovis ära proovisime. Vedas, et pilved väga taevavõlvi ei kündnud ja valgust vilkuma ei pannud. Ei läinud tervet tundigi ;)