Kuidas jäädvustada tantsu nii, et tardunud pilti jääks alles elu, liikumine ja emotsioon? Kuidas pandi ballett ja linnaruum dialoogi pidama ja kuidas tehti valik 80 10666-st?
Maris rääkis raamatu ja näituse valmimise lõbust, vaevast, koostööst, üksikute piltide taustast ja natukene ka oma tavapärasemast fototööst, rockmuusika armastusest ning aimamisi tulevikuplaanidest.
Maris:
Tantsu pildistamine on nagu mööda tamiili kõndimine. Mõlemal pool "õiget" joont kummitavad ekstreemsused ja see neetud niit paistab ju läbi. Katsu siis tasakaalu leida, kui alati on kas
liiga vara -- liiga hilja
liiga avar -- liiga kitsas
liiga ere -- liiga pime
liiga kiire -- liiga aeglane
liiga lame -- liiga kontrastne
liiga krampis -- liiga mugav
jne...
Need on haprad hetked, kus millisekundiga eksimine võib - ja enamasti tähendabki - täielikku läbi- (või alla?) kukkumist....
Tänud, Maris, tulemast, näitamast, jagamast!