Pärnu Fotoklubi

Hennu eestvedamisel sai teoks õhtune  pisiretk kaubajaamast endise prügila veerde. Kaubajaamas raudteerööbaste vahel avanenud värvikas kaeraväli lausa kutsus madalamalt kaugusse vaatama. Selle eest said fotohullud küll karmilt sugeda ja hakkasid piinlikkust tundes jälle korralikeks.
Vaikselt ja tasapisi kerkivate kõrgete aheraine-killustiku mägede vahel läks mõte tahtmatult Rail Balticule ja sellele, kui palju peab sellist täidet kohale vedama, et rabasse euro-raudruunasid kandvat otsetrassi rajada. Selle mõttepausi ajal lähenes meile suur  tolmupilv. Tolmu hajudes ilmus nähtavale Valdur oma ATV-ga.
Edasi kulges meie teekond mööda unustusse vajunud raudteelõiku, rattad truisti käekõrval. Päikesepaistes peesitanud rästiku rahu sai häiritud.   
Rappa me ei riskinud minna, kuna rabas ootavate näljaste sääskede hordid olid kaugelt suuremad kui need, kes meid jälitasid. Läksime hoopis endise prügila veeres asuvale autodroomile. Veidi aega sai igaüks uurida, mida huvitavat silma torkab. 
Helifooniks hakkas kukkuma kägu. Ega Henn ka kade poiss olnud, pani oma kukumassina ka toimima. Nii räige ja häbematu vahelesegamise tulemuseks oli kaks maruvihaseks ja pöördesse aetud kägu, kes keerutasid meie ümber, saateks tiibade vuhin ja ärritunud ähkimine, mis meenutas mehist, kurgu põhjast tulevat  -  kurrat, kurrat! Lõpuks üritati Hennust rivaali kukutada  lausa lennul kukkudes.

Ja sellise elamusega meie seekordne  õhtutuur lõppeski.